Tere kolmapäevaööd!
Siin Kaisa, Coimbra, 12. mai, 2010. Ilm on öiselt jahe 8,4º (kõrvale võin tuua ilma Tartus 13º, õnnitlen, ära tegite, juba mitmendat korda selle nädala jooksul). Üleüldse on Eesti kõvem tegija kui Portugal. See oli juba ammu teada...
Öeldakse,et inimene on nii vana kui noor on tema hing. Millegi pärast tunnen, et see ütlus töötab pigem minu kahjuks kui kasuks. Tunnen end viimasel ajal vanainimesena 20 aastase kehas. Nimelt toimub Coimbras juba eelmisest neljapäevast aasta suursündmus - Queima das Fitas. Igal ööl esineb mitmeid kuulsaid artiste ja on kohustuslik, et kõik pidutsevad vähemalt kella 7-8ni hommikul. Loomulikult sisaldavad kohustused ka ohtrat odava alkoholi tarbimist. Paljud esimese semestri erasmuslased tulevad ekstra selleks Coimbrasse tagasi.
Pühapäeval oli linnas suur paraad, kus voolasid sõna otses mõttes õlu ja veini joad(ehk siis kaasaegsed Dionysus´e pidustused Coimbra moodi). Linn oli inimestest pungil ja kella 17 ajal õhtul sealt läbi jalutades (üritus hakkas juba 13 ajal), oli paraad veel täies jõus. Mitmedki paraadilised istusid ebakindlalt tänaval majade ääres, kätega pead toetades. Nõrgemad oli sootuks ära vajunud ja magasid oma keepide all õndsat und(tänaval). Kuna rongkäik oli korraldatud Coimbra ülikooli lõpetavate õpilaste auks, olid õpilaste vanemad ka kogu vaatemängu õndsalt vaatamas. Kas pole mitte uhke, kui Sinu võsuke lõpetab...
Üleüldse see Quiema.. hullumeelsus. Naljakas asjaolu selle kõige juures on, et kogu linn on sellest ahvi vaimustuses. Näiteks isegi spordiklubis, kus käin, küsivad kõik vanakesed + treenerid uhkusega, et noh Sulle ikka meeldib see üritus või. Ma noogutan pead ja naeratan võltsilt, kuna 1. mu portugali keele sõnavara ei võimalda veel seletada, miks mulle see ei meeldi 2. nad ei suudaks seda uskuda ja oleksid väga pettunud (võib-olla isegi solvuksid ja ei räägiks minuga enam). Sama loogika kehtib kõigi minu koolikaaslaste kohta. Nad arvaks, et olen veidrik.
Üldiselt üritan kogu oma mõtete juures olla mitte see kibestunud vanake, kes arvab, et kõik noored on hukas ja neid sajatada. Pigem tolereerin passiivselt ja tegelen vaikselt oma asjadega.
Mõnusat maikuust Eestit,
Kaisa
PS! Vihjeks pildi valiku kohta. Tegu on ühe üliõpilasega austatud koolivormis, kes parajasti...
Antud koolivormi kandmise reeglid on väga ranged. Näiteks ei tohi kunagi maha jätta oma keepi (rääkimata pintsakust), tüdrukud ei tohi kanda meiki ega mingeid aksesuaare.
Aga milleks need reeglid siis on, kui mitte rikkumiseks. Jutt pole siiski ainult salaja rikkumisest, vaid massilisest kuritarvitamisest.
(Räägib kibestunud vanainimene.)
No tere, Kaisa!
ReplyDeleteLõpuks ometi sain pilgu tõsta õpikutest-atlastest ning külastada Sinu ikka ja jälle huvitavamaks muutuvat blogi ;) Üha huvitavamaks muutuvad just Sinu siinsed arutelud ja mõtisklused. Lausa nii huvitavaks, et ootan, millal saaksime kas suvise Emajõe kaldal või mõnes mõnusas välikohvikus neid arutada. Ootan põnevusega!
Mis puudutab juurte ja juurtetuse teemat, siis olen Sinuga ühte meelt - vähemasti mina olen kindlasti seda sorti inimene, kes võib reisida ja ära käia kus iganes, kuid tegelikult tunnen just siin ennast kõige paremini. :) Muidugi ei mõista hukka ka neid, kes arvavad leidvat kusagil mujal oma õnne ja heaolu.
Mis aga puudutab Sinu uudset vanainimese imidžit (sai see üldse õigesti?!) siis olen päris üllatunud :D Loodan, et koju jõudes õnnestub meil kõigele vaatamata siiski ka mõni meeleolukas peoõhtu maha pidada ;)
Mina aga siirdun homsest väiksesse Eesti üldsegi mitte depressiivsesse väikelinna - Viljandisse praktikale.
Ps. kuna ma prakside tõttu sünnipäevapidu teha ei jõua, siis äkki teeks sellise pisemat või suuremat sorti ürituse millalgi suvel: Sinu sünnipäev + Sinu tagasitulek + Minu sünnipäev + Lihtsalt, et oleks tore?
Your´s sincerely,
Gertu
Ohoo Gertu! Tore Sind siin blogimaastikul kohata. Suvine Tartu ja Emajõe kallas tundub enam kui paradiis. Kutse vastuvõetud!
ReplyDeleteTore, et oma arvamust avaldad. Küllap, et sel teemal rääkida, on küllaltki tähtis ka väljamaal elamise kogemuse olemasolu, ehk momendi "välismaal (eriti Läänes) polegi ainult piimajõgesid ja pudrumägesid", mida keskmine idaeurooplane ehk sisimas ootab. Aga kindlasti ka üleüldine tõmbejõud. Eesti on ju parim koht, kus elada.
Sünnipäevade pidamisest nii palju, et mina sel aastal ei plaani üldse pidada. Küll aga võime niisama toreda koosviibimise näol näiteks Pangodis mõne kokkusaamise teha. Loodan, et Sina siiski olenemata minust pidu pidamata ei jäta.
Rääkimiseni, ning millegi pärast tundub, et see juhtub küllaltki varsti :)
Kaisa