Tere kallid sõbrad ja kaasmaalased!
Kuidas teil kulgeb?
Mina võin öelda, et selle semestriga on alates esmaspäevast mitteametlikult ühele poole saadud. Mitteametlikult küsite? Jah, mitteametlikult, kuna kõikide eksamite tulemusi hetkel veel ei tea.
Tulemused? Ütleks, et rahuldavad. Siinkohal räägin natukene kohalikust hindamissüsteemist. See on 20-palline. 20 palli on õppejõudude tase, seda (vähemalt minu teaduskonnas) välja ei panda; 18 - parim tulemus õpilaste seas, mille saavutab kursusel 5% inimestest; 16 punkti on ka väga hea tulemus, mille saavutamine on võimalik keskmiselt 15% õpilastest; 12-15 on üle keskmise tulemus, saab keskmiselt 30% õpilastest; 9-11 palli on keskmine tulemus 30% tudengitest ning umbes
20% üliõpilastest saab alla 9 ning kukub ainest läbi.
Niisiis minu tulemused sel semestril:
Turundus 15 punkti
Majandusliku teooria ajalugu 13 punkti
Portugali keel II tase 15 punkti
Investeeringute analüüs 12 punkti
Matemaatika 10 punkti
Finantsjuhtimine on veel teadmata..
Raske on seda kommenteerida. Ühest küljest arvestades kohalikku hindamissüsteemi võiks öelda, et küllaltki normaalsed tulemused; teisest küljest, kui TÜ otsustab need protsentuaalselt üle kanda, siis pole enam kuigi normaalsed. Mis seal ikka, eks aeg näitab..
Terve nädala jooksul olen põhiliselt luuslangi lasnud, alustades pikutamisega, lõpetades söömisega ja niisama siinsete sõpradega aja veetmisega. Paljud neist lahkuvad, ning jäävad vaid vähesed, kes on otsustanud samuti terveks õppeaastaks õppima tulla. Ühest küljest on kõik see paratamatu ning loomulik kulg, teisalt on kuidagi veider, et enamikke ei pruugi enam kordki elus näha, ometi olles taolist ühtset ja küllaltki olulist kogemust jaganud. Tartus ikka kui keskkool/ülikool lõpetatakse, on võimalus kasvõi juhuslikult kohata, siin tutvutud inimestega juhuslikuks kohtumiseks on ikka väga suurt juhust vaja. Samas maailm on uskumatult väike ja selliseid asju juhtub.
Toon ühe näite. Minu vend Timo õpib Maaülikoolis maastikuarhitektuuri. Kohtusin siin kahe portugali poisiga, kes on Erasmuse programmiga seoses Tartus Maaülikoolis metsamajandust õppimas. Seejuures rääkisid nad ühest portugali Inesest, kes õpib samuti Maaülikoolis maastikuarhitektuuri, ehk siis on Timo kursaõde. Selliseid asju juhtub koguaeg. Näiteks olete tähele pannud, et kui välismaal mõnda eestlast kohtate, siis teda lähemalt uurides, saate teada, et ta on kuidagi teiega seotud.. See on rohkem kui veider.
Niisiis viimane nädal on möödanud küllaltki rahulikult. Valmistusin siin juba vaikselt järgmiseks nädalaks - et kooli minna. Tuleb aga välja, et kool algab hoopiski 22. veebruarist, ehk siis puhkamiseks veel üks lisanädal. Pole paha.
Homme sõidan ühe Hollandi tüdruku Eva maale, vaatame ja puhkame natuke seal ka. Pole paha.
Järgmisel reedel sõidan Barcelonasse ning sealt edasi Andorrasse ema ja Ilmariga suusatama. Pole samuti paha.
Krimi. Toime on pandud rööv ja üks minu kõige kallihinnalisem ese (nii mortaalselt kui ka materiaalselt) on ära varastatud. Nii, võimalus 3 korda arvata, mis see oli. Just nimelt, minu fotokaamera. Rööv leidis aset kui lendasin Helsingist - Portugali ja nad ostsustasid mu pagasi hiljem järgi saata (mille üle veel rõõmus olin).. Igaljuhul, mida pole, seda pole. Kui kellelgi must väga kahju hakkas, siis võite mu pangakontole annetusi teha.
Vot sellised lood siit Coimbrast..
Ahaa, eile märkasin ühes söögikohas sellist kokteili nagu H1N1, mida veel :D. Võite ainult oma kujutlusvõime tööle panna, mida see sisaldada võiks.
Ja veel, kas teid ei pannud korrakski mõtlema, miks postitusele selline nimi on ? Vihjeks võin anda, et on selgunud minu selle semestri elukaaslased. Venelased lahkusid küllaltki kiiresti ja valutult.
Tervitades,
Kaisa
PS! Kuna pühapäeval on sõbrapäev, siis meeleolulauluks võiks olla: http://www.youtube.com/watch?v=h_6vuSLlDCo (natuke ehk imala võitu aga iseenesest tore)
