Toredaid (taas)avastusi

Keegi ütles kunagi: "Inimene harjub kõigega...".

Täna mõtlesin esimest korda siin oldud aja jooksul selle peale, kuidas olen praeguse elukeskkonnaga peaaegu et kohanenud. Siinne toit ei maitse enam oluliselt veidralt, samuti ei märka enam vee kloorist maiku duši all käies. Mitmed lõhnad (uues kohas ikka uued lõhnad) on märkamatuks muutunud ning ülekaalulised ameeriklased ei torka oluliselt silma. Suures osas on kadunud ka kohmetus, mis poepidajate ja teenindajate smalltalk'ile vastates kaasnes ning inglise keele rääkimise kompleks kohalikega. Mul on kujunenud oma tegemised ja koht, kus tunnen end mugavalt. Lõunakorealasest toanaabri Won Young'i ootamatud emotsioonid (ülim entusiasm ning pidev üllatunud olek) ja aasia kultuurikeskkonnale iseloomulik ülim alalhoidlikkus on samuti arusadavaks muutunud. Kusjuures siiani tundub, et tegu on väärt toanaabriga, eks kunagi räägin täpsemalt. Igatahes üleüldine järeldus - uute eluoludega harjumine võtab keskmiselt 1 kuu aega.

Minu toanaaber Won Young (paremal) koos teiste korealastega tähistamas Hiina uue aasta saabumist..

Nüüd peaksin küll magama heitma, kuna hommikul kell 8.00 ootab mind Veebidisaini ja arenduse kontrolltöö (mis on samuti iganädalane juba harjumuspärane aktsioon).

Parimat,
Kaisa

Iseärasused - või mitte?