"Kirjutamiseaeg!" on kõlanud mu peas juba alates eelmise nädala algusest, kuid siiani pole ma suutnud pliiatsit näppu võtta (praegusel juhul küll näppu klahvile vajutada). Võib-olla on tegu taolise efektiga, mis on samane igasuguste teiste kohustustega (antud juhul rääkimata lugudeta), mida tuleb lõppude lõpuks hakata järgemööda tegema aga raske on alustada. Samas kui alustatud saab, on minek juba tunduvalt ladusam ja vaat et ei saa enam pidamagi..
Üleelmise nädala veetsin Andorras, mis oli ütlemata mõnus sportlik puhkus nagu üks korralik suusareis ikka olema peab. Seejuures tahaksin tänada oma kallist ema, kes kogu reisi korraldas. Ma ei tea küll kuidas selle "avaliku" facebook´iga lood on aga siin on link (http://www.facebook.com/album.php?aid=48177&id=1068195097&l=ffe64a022e) kust võite kogu reisist pildimaterjali leida. Nagu piltidelt näha võite, sattusin ka Barcelonasse. Kuigi mul oli seal aega ainult 3 tundi veeta, tundsin linnaga mõnusat sidet ning tahaksin sinna veelkordki minna ja täpsemalt uurida. Mida 3 tunniga teha võhivõõras linnas küsite? Võtsin pähe, et kuna ma niivõi naa sellest kohast suurt ei jaga, vaatan niisama ringi ja lähen sinna kuhu jalad viivad. Sattusin aga mitte pool vaid täiesti juhuslikult väga mõnusa hõnguga boheemlaslikku kunstnike linnaossa. Seal sooritasin ka oma elu esimese kunstiostu. Ostsin ühelt vanahärralt nimega Huguet väikse õlimaali, kus on kujutatud Barcelona sadama kaid aastal 1889. Meeldib mulle kohe väga-väga. Ega paljut muud ei jõudnudki näha, jalutasin niisama poolvihmases(kuid soojas!)Barcelonas ringi ja nautisin täiel rinnal üksiku hundina maailmaränduri äraolevat tunnet.
Uuel nädalal algas kool, ei saa öelda küll, et (teise koolinädala kohta) täishooga aga siiski arvestatava sisukusega. Kusjuures sellest, et esimese (niigi edasi lükatud) koolinädala maha magasin, pole kellelgi kippu ei kõppu. Enamikke loenguid isegi ei toimunud.
Niisiis, algas uus semester. Uued õppeained 2. semestril on:
*Finantsanalüüs
*Finantsarvestus II
*Makromajandus
*Juhtimise seminar
*Ärijuhtimise strateegia
*Avaliku sektori majandus
Said vist kõik nimetatud. Enamik õppejõududest on uued. Seepärast esineb mitmeidki naljakaid asjaolusid/juhtumeid. Nimelt see, et paljud ei tea, et olen
2. semesterit Portugalis ja seega tahavad olla võimalikult "arusaadavad" (nagu need jõupingutused sellele kaasa aitaks, haha). Näiteks üldise portugalikeelse arutelu keskel vaatab Ärijuhtimise õppejõud äkitselt mulle otsa ja ütleb ebaloomulikult üliilmeka näo miimikaga (et ikka aru saaksin, mida ta ütleb): "Doooo yoooouuu understaaaaand?".
Veel õppejõududest. Säravaim näide on Avaliku sektori majanduse õppejõud. Aine ise on inglise keeles, kuid ainet annab loomulikult portugallane. Õppejõud on väga särav, entusiastlik ja sõbralik ning selle kõige juures väga asjatundlik. Ka tema inglise keel on portugallase kohta muljet avaldav. Nalja pakub aga tema kehakeel. Nimelt on ta hästi pikka(kuskil üle 190 cm) kõhna kasvu ning seejuures on tal märkimisväärselt pikad jäsemed. Niisiis, kui ta miskit seletab, hakkab ta samal ajal kätega ujumisliigutusi tegema (liblika stiilis vist) ja jalgadega pikkasid samme astuma (nagu tahaks tõkkejooksu soojendusharjutusi teha). Lõppmulje on dinosaurusele ligilähedane. Ja muide, kui keegi kolledžist peaks lugema, siis teile teadmiseks, siinne Finantsarvestuse õppejõud on täpselt nagu meie Varje. Soliidses eas senhora, keda keegi ei küll loengus suurt kuula, kuid kes jagab alati vanaemalikke hellitussõnu ja sõbralikkust kui tema poole pöörduda. Sarnasus on muljetavaldav.
Üldiselt arvan, et olen võrreldes 1. semestriga tunduvalt paremas seisus, nii keelelises mõttes kui ka erialaste (seejuures matemaatiliste) teadmiste poolest. Niiet siit ma tulen 20 punkti, haha.
Erasmuse tudengeid on sel semestril tunduvalt vähem. Mõnes mõttes on kindlasti parem, intregreerungi rohkem kohalikega. Kusjuures olen nii mõnedki uued portugali sõbrad leidnud ning viimasel ajal saanud seejuures ka keelt arendada (mis sest, et iga sõna nende arust täiesti valesti on öeldud).
Veel uudiseid. Järgmisel nädalal võtan ette ühe pikema lennu naabermandrile, et ühte minu lemmik-eestlast näha. Viibin seal rõõmsalt 3 nädalat.
Hmm, ega rohkem ei paistagi uudiseid meenuvat. Ma ju tean, et te olete juba mitu rida vahele jätnud, kuna seekordne postitus on liiga pikk.
Tahtsin veel meelde tuletada, et väiksed asjad on ütlemata vahvad. Igal hommikul kui uksest väljun, näen ühte kena puud (pilt postituse alguses), millel on ilusad roosad õied. See teeb mu tuju alati rõõmsaks, kuna millegi pärast on tunne, et ta ootab seal mind ja õitseb minu jaoks. Naaberaias kasvavad ilusad suured lopsakad kallad, teen neist ka kunagi pilte ja näitan teile, tundub uskumatu, et need saavad seal metsikult nõnda hakkama. Naeratused ja lõbusad inimesed, keda koolis näen, teevad mind ka rõõmsaks. Ja veel õunamarmelaad, isegi kui sai saab otsa ja pean seda paljalt hommikusöögiks sööma. Koolivabad kolmapäevad sel semestril! Jooksmine mööda vihmast Coimbrat ja seejuures kaunite kohtade ning vaadete avastamine. The Beatles! Teate, alati kui kohalikku supermarketisse lähen, siis sealsed töötajad on nii siirad ja abivalmid, et ka nemad teevad tuju heaks. Naaber-vanainimestele rõõmsalt tere ütlemine.
Kui mahti saate, kirjutage mulle, mis teil viimati suu või vähemalt suunurgagi naerule ajas.. ja meele rõõmsaks tegi.
Seniks kuulmiseni.
Beijinhos,
Kaisa
PS! Kui keegi teab, kuidas Windows Vista Automatic Update´se uuesti käima saada, siis palun kirjutage mulle, kuidas seda teha. Ma olen küll juba olude sunnil paras infotehnoloog valmis, kuid ma ei jaga välja kas tegu on Malware viiruse kahjustusega või saan veel asja parandada.
