Täna siin, homme seal

Eile õhtul pärast üht siinset rahvusvahelist üritust, kus pidin 5 tundi järjest selgitama suvalistele kohalikele (ja vähem kohalikele) ameeriklastele Eesti kohta, jõudsin huvitava äratundmiseni. Mõtlesin sellele, et kui olen Eestis, määratlen end tartlasena, Portugalis õppides olin eestlane või siis idaeurooplane. Siin Ameerikas olles, pean end veendunult eurooplaseks ning olen suhteliselt kindel, et Aasias viibides liigitaksin end kuskile Lääne-maailma alla (mis haarab endas ka Ameerikat?!). Ehk siis, igasugu määratlused on väga suhtelised ja sõltuvad sellest, mis on võrdlusobjektid. Suhteliselt loogiline põhitõde kas pole? Aga siiski, kui paljud meist mõtlevad Tartus olles, et olen euroopa kodanik nõustudes seejuures, et meil on midagi teiste eurooplastega ühist? Või siis kui sageli mõnes Aasia riigis ringi reisides mõeldakse enda tartlase identideedile ning sellele, kuidas see mõjutab kohalikega suhtestumist? Kummaline, kuidas sellised mõtteviisid töötavad nii automaatsel viisil, et seda ise tähelegi ei pane..

Inimesed versus zombid

Ikka ja jälle jõuan sama järelduseni - Ameerikas võib ikka igasuguseid tegelasi ja nähtusi kohata. Näiteks on täiesti tavaline, kui grupp õpilasi kooli kohviku ees esitavad akapella versiooni laulust Gnarls Barkley - Forget You ja pärast seda mõne siinse korbi rebased, luukere maskid peas ja keebid seljas, räpivad ja iseloomikku tantsu esitavad. Pole ka iseäralik, kui mõni meesterahvas on tüdruku riided selga pannud ja tantsib kontsadel steptansu või kui teine tegelene seal samas mitu tundi järjest Justin Timberlake'i järgi tantsib ja laulab.

Sel nädalal käib aga campus´es eriti omamoodi tegevus - "Human vs Zombies". See on nädalane mäng, kus osalejad on jaotatud inimesteks ja zombideks, keda saab eristada oranži käepäela või peapeale alusel. Zombid ja inimesed varitsevad ning üritavad üksteist tabada vahukommide ja sokkidega. Võitja on see meeskond, kes lõpuks suuremas koosseisus nädala lõpuks elama jäävad. Eelmisel aastal läks mäng koguni nii kaugele, et kaitseväe värvidesse riietunu ronis kohaliku pangahoone seina mööda üles ning arvati, et tegu on terroristiga, mispärast ülikooli SWAT-meeskond teda snaipritega piiras. Igatahes on campus täis paranoiliselt ringi hiilivaid tegelasi.


Tõesti, sellised asjad saavad ainult Ameerikas juhtuda..

Kaisa

Alati on esimene kord

E-kiri ülikoolilt (kell 3.14 öösel) : "A Tornado Warning has been issued for Guilford County that may impact the UNCG area. Please seek shelter immediately."

Hmm, magasin küll sel ajal, aga tundub, et voodi oli piisavalt hea varjupaik :)

Parimat,

Kaisa