Lugedes aine Public Economy jaoks, oli üks seik, mis mind muigama ja pisut ka imestama pani.. võib-olla ka teid.
Loen parasjagu raamatut sellest, kuidas teha otsuseid, mis puudutavad avaliku sektori majanduspoliitikat. Kuna kollektiivsete otsuste tegemisel jääb enamushääletusest sageli vajaka - otsus pole alati majanduslikult efektiivne, on leiutatud mitmeid täiendavaid "reegleid", et siiski otsus teha. Sealjuures kirjeldatakse ideaalse poliitilise otsuse tegemise 4 põhiomadust.
Järgmine lõik aga väidab, et kuigi väga raske on olnud leida süsteemi, mis rahuldaks kõiki ideaalse poliitika omadusi, Kenneth Arrow Stanfordi ülikoolist siiski lahendas selle probleemi ja sai Nobeli preemiagi. Nimelt tõestas ta, et taolist hääletamise süsteemi, mis austaks kõiki ideaalse poliitika omadusi, ei eksisteerigi.
Muigama pani just see, et kui nägin rida, et keegi siiski teab lahendust, ootasin huviga mingit tohutut keerukat teooriat.. mida sõna otses mõttes ei eksisteerigi.
Vähemalt jääb selle mehe nimi mulle meelde.
Loen nüüd oma materjale edasi.
Head põrumist!
Kaisa
No comments:
Post a Comment