Mõtlesin tegelikult mitte USA-s blogi pidada, kuna kardetavasti muutub see ehk liiga klišeelikuks - inimesed, kes ei tea, kus asub Eesti, kohalike veidrad toitumisharjumused ja nii edasi. Sellegi poolest otsustasin kirjutada ning teid oma eluga kursis hoida ning nii saan mingil määral neid veidraid ja vähem veidraid seikasid ka kuskile jäädvustada, et hiljem lugeda. Loodan siiski jääda võimalikult originaalseks.
Niisiis, minu esimene postitus algab siit: USA Ühendriigid, Põhja-Carolina, Greensboro, Phillips-Hawkins ühiselamu. Tuju on üle keskmise ja kirjutama aiendas peamiselt pühapäevaõhtune igavus. Homme algab ametlikult kevadsemester. Saabusin siia juba nädala keskel ning seega olen pisut ümbruskonnaga tutvust teinud. Tegu on täiesti tüüpilise Ameerika campus'ega.
Nagu Portugaliski, ümbritsevad siin mind rahvusvahelised üliõpilased ning toanaabriks on sel korral tüdruk Lõuna-Koreast - Won Young. Päevad on siiani möödunud kohaliku olustikuga tutvudes ning administratiivseid ülesandeid täites. Siinseid ameeriklasi vaadeldes on mustanahalised tõenäoliselt enamuses. Eile käisime kohaliku ülikooli meeskonna korvpalli mängu vaatamas (mis toimus taoliste mõõtmetega hallis nagu Saku Suurhall). Kuigi mäng on üllatavalt igav, oli sellega kaasnev show vaatamisväärne. Alustades tõelistest ameerika kisakoori tüdrukutest, lõpetades kahuriga, mis paiskas rahva sekka pauside ajal ülikooli t-särke ja fraasidega "Hey nr 5, I have your phone, it says you missed five calls".
Hetkel valmistuvad kohalikud teisipäevaseks lumesajuks. Näiteks sõidab campus'es ringi auto, mis pritsib soolavedelikku! (kuigi siin pole veel grammigi lund ega muud). Üliõpilased oleksid tänulikud, kui lumi talvevaheaega pikendaks, kuna teadagi lumesaju korral siin loenguid ei toimu, liiga ohtlik.
Arvan, et sissejuhatuseks ehk aitab.
Olge terved!
Kaisa
No comments:
Post a Comment