Rõõmunurgake

Tervitused,

olen ehk hetkel pisut meeltesegaduses, kuna olen viimaste päevade jooksul suhteliselt palju (isegi ei julge öelda KUI palju) tegelenud vaimsete majandusalaste punnistustega, kuid sellegi poolest üritan postituse teha, et end natukene turgutada ja reaalsusesse tuua.

Mis siis vahepeal õiguspoolest toimunud on? Eelmise nädala tippsündmus (tegelikult pigem üleelmise) oli Mardi saabumine. Vaene Mart, tuli siia oma Tänupühasid veetma ja pidi vahetult enne kõva õpingutesessiooni läbima. Lissaboni lennujaama jõudes tuli mulle vastu üks äärmiselt unise ja segaduses näoga poiss, kes lisaks kõigele põdes ka tõsist jetlag´i. Samal õhtul Coimbrasses. Oma arust jäin magama aga ärkan äkitselt selle peale üles, kui Mart lap-top´iga klõbistab.
Küsin: "Mart, kas Sul läks uni ära?"
-vastust ei tule
"Mart, mis Sa teed???"
Mart mõtleb ja mõtleb ning lõpuks lausub läbi une: "Arvutan net present value´t selle kohta, et Su toanaabrid köögis kolistavad," ja ärkab selle lause peale lõpuks üles. See oli vähemalt nädala nali. Haha, niisiis üks ekstreemne näide, kuidas kõva vaimne pingutus jetlag´iga (reisiväsimus) võivad veidraid sümptomeid tekitada.

Mardi üks esimene päev Coimbras:


Olukord paranes pärast paari päeva:


Haha, aitab küll Mardi kulul nalja tegemisest. Igaljuhul oli meil tore ja taoline vaheldus oli väga vajalik ka mulle. Juhtusime kaheks õhtuks isegi Pariisi ja vihma trotsides käisime nö mainstream´i(Eiffel, Louvre, Triumphi kaar, Notre Dame´i jms) vilksamisi läbi.

Mõned vihmased pildid Pariisist:















Ahaa, üks eredamaid elamusi oli kinoskäik. Nimelt läksime vaatamas filmi nimega "Imaginarium of Doctor Parnassus", mis oli täiesti klass oma ette. Ulmekas, mis kohati oli täiesti absurdne (isegi liiga absurdne ühe ulmeka kohta), kohati nagu ETV lasteekraan, kohati koomiline ning kohati vägagi õpetlik aga väga veidral moel. Igaljuhul pärast filmi kinost väljudes oli täiesti ebareaalne tunne. Kas keegi on seda veel juhtunud nägema? Ma ei teagi, kas soovitada või mitte aga midagi sellist ma varem igatahes näinud pole.

Kuna olen küllaltki väsinud, piirdun hetkel selle postitusega.

Ahjaa, miks on postituse nimi "Rõõmunurgake"? Põhjus, miks ma üldse kirjutada tahtsin oli üks tobenaljakas (kuid ergutav) fraas, minu üliasjalikus Investeeringute Analüüsi õpikust, mida juhtusin lugema enda peaaegu kõige nüristunumas olekus ja see pani mind kõvasti sel hetkel naerma: "Model building is like spinach: you may not like the taste, but it is good for you." Pärast seda lugesin materjali palju suurema õhinaga, äkki tuleb veel toredaid fraase.

Vot nii, juba peaaegu, et kahe nädala pärast lendangi Eestimaa poole, ootan seda juba väikse ärevusega (vähemalt 2 kuud, haah).

Olge tublid ja hoidke tuju üleval,

Kaisa

PS! Kuna siin keskkütet kui sellist ei eksisteeri, siis mu toas on maksimaalselt 15-16 kraadi, niiet juba see, et te ei pea kindaid toas kandma ja on üks suur põhjus, miks teil võiks tuju üleval olla.

:)