Ööd on meil siin pimedad ja koolipäevad tegusad..

On rahulik laupäeva kesköö Coimbras ning otsustasin lõpuks ometi end kokku võtta ning postituse teha. Loodan, et lugejad, kes siiani blogi on jälginud, pole siiski lugemisest loobunud. Nii nagu mina kirjutamisest. Niisiis on viimasest postitusest umbes täpselt 2 nädalat möödas ning selle aja jooksul on juhtunud siin nii mõndagi, kuid samas mitte midagi nii raputavat (kui Sumatra maavärinad), või siiski?

Alustaksin kirjutamist oma esimest (eelmisest) koolinädalast Coimbra ülikooli majandusteaduskonnas. Kogu nädala vältel toimusid sissejuhatavad loengud - ehk siis enamasti presentatsioonid ainekavadest ja muust õppetööd puudutavast. Antud nädalal algasid ka kõigil teistel õpilastel loengud, mis omakorda tähendas tohutut üliõpilaste sisserännet Coimbrasse ja üle linna toimuvaid rebaste üritusi. Millised on rebaste ristimised Portugali moodi küsite? Võib öelda, et need sarnanevad üldpildis küllaltki palju Eesti omadega - linna mööda ringi jooksmine, erinevad veidrad ülesanded, igasugused kritseldused ning, mis peamine - vanematele üliõpilastele au andmine. Sattusin peale rebastele, kes pidid tuletikuga üht campuse ala mõõtma. Sel hetkel muigasin ning tundsin kergendust, et olen kõigest üks erasmuslane. Esimese koolinädala lõpus tundus justkui oleksin terve nädala puhanud, kuna enamik loengutest reaalselt ei toimunudki. Mõnes mõttes oli see asjaolu pisut murettekitav..

Teisel kooli nädalal algasid loengud ootamatu hooga. Kõigepealt sukeldusin matemaatika teooria tundi, mis sisaldab endas ühe muutujaga funktsioone, determinante, linear differential equations (kui leidub mõni tark inimene, kes teab, mis see eesti keeles on, andke teada millega on tegu), integraali arvutamist, maatrikseid ja veel paljusid matemaatilisi puudujääke minu keskkooli matemaatikast. Sisendasin endale intensiivselt enne loengut, et kuigi see ei saa kerge olema, siis kui hull see ikka olla saab (on ju veel hullemaid - näiteks füüsika, kus minu keskkooli teadmised... jah, neid polegi ning pealegi - Signe sai füüsika ja matemaatikaga ka hakkama kui vaja oli). Istusin siis lõdvestunult ja positiivselt meelestatult maha ja õppejõud alustab. Okei, polnudki kuigi hull, miskit oleks nagu siit ja sealt varem kuulnud (näiteks y=f(x) pole kunagi nii toredalt tuttavlik tundunud). Mingi hetk aga hüppasid ka ruutjuured ja ruudud sisse. Okei, pole ka hullu, sisetunde järgi saab lahendatud. Seejärel aga logaritmid. Tangensid ja siinused. Katastroof. Kogu siinne teooria on portugali keeles, mille tõlgin osaliselt inglise keelde ja seejärel üritan midagi eesti matemaatikast meenutada ning seda kõike omavahel siduda. Praktika tunnis teeme mitmeid ülesandeid ja see maandab mu pinged üldiselt maha, kuna teooriat praktikasse pannes on võimalik päris hästi ka portugalikeelsest matemaatikast aru saada.

Veel on mul siin sellised ained nagu: majandusliku mõtlemise ajalugu (käsitleb modernse majandusteooria teket ja arengut - Smith, Ricardo, Keynes jne ning on ainuke inglisekeelne aine) marketing, teaduslike uurimismeetodite seminar, finantsjuhtimine, finantsinvesteeringute analüüs (vabandan kohmakate tõlgete pärast). Finantsindusega seotud ained: finantsjuhtimine ja finantsinvesteeringute analüüs on üllatus-üllatus peamiselt seotud finantseerimis- ja investeerimisteooriatega, kuid palju on ka nö praktilist osa. Nö sellespärast, et praktiline osa ei kujuta endast (taaskord üllatus-üllatus) näiteks börsil kauplemist, vaid vastavate teemadega seotud kirjalikke ülesandeid. Näiteks tuleb otsustada, milline investeering on kolmest ette antust kõige kasulikum (otsuse tegemisel ei kasuta me kõhutunnet, vaid mitmeid kalkulatsioone, millele üritan veel pihta saada).

Aine majandusliku mõtlemise ajalugu (History of Economic Thought) on mitmes mõttes üks väga huvitav loeng. Õppejõud on 60.ndates vanahärra, kellel aastatega palju kogemusi ja teadmisi kuhjunud. Kahjuks on teadvustab vanahärra seda endalegi ning räägib kõigest ühel ajal (tahtmata midagi vahele jätta). Kuidas on see võimalik? Näiteks alustab ta oma juttu Adam Smith'i teosest "Wealth of Nations" (mis on kirjutatud 18. sajandil) ning kahe lause pärast räägib juba sellest, et tänapäeval on problemaatiline tehniline töötus, mille põhjustajad on robotid. Üks poolakas leiutas roboti mitte venelane ja.. Sarkozy tahab leida, mis on rahvuslik rikkus tänapäeval. Selleks on tal kolm abilist. Ühel neist - prantslasel Stieglitz'il pole veel Nobeli preemiat, sest eurooplasel on väga raske seda saada (erinevalt ameerikalastest).. ja modernne majandusteadus sai alguse Smith'st. Noh, samas polegi see miskit väga kaootilist, kuid kujutage ette, et nii on 2 tundi järjest. Üritad luua seost erinevate väljaütlemiste vahele ning nii kui tundub, et õppejõud hakkab tuumani jõudma, hakkab ta hoopis millestki muust rääkima. Priidu Beieri (Treffneri kurikuulus kunstiajaloo õpetaja) "üliolulised" detailid pole selle kõrval väga raskesti jälgitavad. Kuigi neid asju ei saa omavahel siiski hästi võrrelda, kuna Priidu Beieri detailid siiski olid mingil määral olulised.

Ma arvan, et pole siiani veel kunagi oma elus olnud nii ülikeskendunud õppejõudude või õpetajate jutule. Üritan endasse haarata vähegi kõike, mida nad väljastavad, kuna tean, et jään paljust keelebarjääri tõttu ilma. Üllatavalt paljud terminid on aga sarnased inglisekeelsetele ning vastupidi, mis tekitab äratundmisrõõmu (mis tõstab teatud olukordades märgatavalt tuju). Keskendumisele aitab kaasa ka see, et olen loengutes küllaltki eraklik. Mõned portugali tuttavad on ikka osades loengutes tekkinud, kuid palju pean siiski ise hakkama saama. Eks ikka on vahest raske ka, kuna enamik portugali üliõpilastest ei räägi eriti inglise keelt või siis on endas väga ebakindlad ja ei julge rääkida. Mõned jällegi, kes on vähegi enesekindlamad, räägivad hea meelega, kuna tahavad inglise keelt praktiseerida. Loengus lobisemis-sõpru mul igatahes pole. Ühtegi loengut ma samuti naljalt vahele ei jäta.

Portost ma jutukest ei kirjuta, kuna see oli kuidagi nii ammu ja arvan, et pildid ütlevad juba selle linna kohta piisavalt palju.. Selle asemel lisan aga paar pilti oma 2. päikseloojangu kogemusest Coimbras (1. kogesin juhuslikult jooksma minnes ja 2. kogesin teadlikult fotoaparaadiga). Imestate kindlasti, kuidas see võimalik on, et alles nüüd päikseloojangu osaliseks sain aga näete on. Teinekord avastan oma imestuseks nii mõnegi asja või olu (või siis asjaolu), mis on koguaeg minu ümbruses, kuid mitte teadvuses. Samamoodi, kui otsin lahendust mõnele ülesandele või probleemile, on vastus lihtsamaist lihtsaim ning see on koguaeg sealsamas olnud (olenemata sellest, kui palju mina olen seda otsinud). Küllap otsin valest kohast..

Paar päeva pärast Coimbra päikeloojangu nägemist, avastasin et see paistab ka mu enda toa aknast..


Olge tublid, ärge loobuge otsimast..




..ja ärge kunagi unustage mulle kirjutamast ja joonistamast.

Kaisa
Coimbra, Portugal
kell: 0:50